Ma pole elu sees nii haiges kohast wifit kätte saanud. Siin (siin being üks Helsinki kesklinna park). Siin on nagu 20 võrku, enamus neist küll nagu turvatud, aga ikkagi. Ma istun sihukeses võrgus, mis on linna poolt. Tasuta, nagu ma aru saan. Jäin laevast maha, sest rong oli jobu ja jäi kuradi viis minti hiljaks, noh. Ma oleks muidu peale jõudnud. Aga tuleb siis välja, et ma teen selle prantsa vist siis reedel (pärast vene keelt, oh trallala, eksole). Aga mis seal ikka. Võib-olla ei tee. Poole tunni pärast helistan ja küsin uuesti.
Kameloti kontsert oli väga kift (või mis see moesõna nüüd ongi, eks.) Minu käe ära külmumine, sest hiirt ei saa kinnastega kasutada, ei ole nii lahe. Aga ma panin nüüd kindad kätte, nii et see on okei ja puha. Aga Kamelot oli nagu liiga hea tõesti. Ma olen vägaväga õnnelik, et ma ei võtnud kuulda lollakat uitmõtet, mis ütles, et ma oleksin pidanud mitte minema. Ohei.
Nvm see arvestus. Who cares. Peaasi, et Kamelot nagu ohjaa.
Ja vabandage väga, aga minu kahtlane obsession (mis tegelt nagu pole otseselt obsession, aga kui ma seda nii nimetan, siis ma kõlan nagu mingi peast segi kahtlane stalker, mis on nummi, sest ma tegelt pole seda eks) Roy Khaniga otsustas (yes, my feelings have a consciousness. Is that a problem?) et tema muutub veel hullemaks.
Einoh vabandust. Ega mina seda ei valinud, et mulle mingid kahemeetrised mürakad meeldivad.
I don’t mind. Mu meestemaitse oli haige juba neljandas klassis või millal LOTRi esimene vilm välja tuligi, eksole. Ja ma avastasin, et kinnastega saab ka hiirt kasutada, lihtsalt et see on kuradi raskem.
Eniveis. Roy Khan on kuum ja kõik.
Ning ma sain teda näppida. Või noh, ma hoidsin hästi palju käsi õhus (sest ma sain lava äärde, nänänä) ja siis nagu õnnestus. He did not look like he minded much. Kuigi lõpus kolmanda korra peale oli tal vist küll kerge “õõm, väike tüdruk, kas sa oled imelik stalker vä?” või siis oli ta sellest laval ringihüppamisest nii väsinud lihtsalt. Mis pole ka ime, sest nad ajasid suht kaks tundi jutti ja ega nad end tagasi ei hoidnud. Piff oli vist ainuke, kes pärast higine ja märg polnud (aga noh – ta seisis ka enamuse kontserdi ajast, nii et no wonder).
Vittu, külm on.
Ja maganud olen ehk neli ja pool tundi või miskit sellist. Äkki saab täna siis lihtsalt varem magama, et homme tuupima asuda. Yay. Mul on vaja end eksamimaterjalidest läbi saada, ning siis emakeele õpetajale reedeks kaks asja ära teha. Ning järgmine nädal või millalgi tuleb kirjand. Saaks ajaloo järeltöö ka tehtud, oleks mõnna. Nunnii. Ma vist pistan nüüd selle posti välja sinna.
Helsinki on sitaks lahe muidu. Raudteejaamas on nagu üheksateist platvormi, kust rongile saab ja üldse. Lahe.
EDIT: Ma pidin seda hiljem postitama, sest nett ei lasknud postitada. Or smth.



Kommid