Yyh. Kamelot on ikka nii hea et jube kohe. (ning jah lapsed, Roy Khan on ikka kuum, isegi Die nõustub sellega.)
Koolist on rämedalt kopp ees, hakkasin Fyerellaliga tegelema ja mingid mõtted ja asjad viskasid end lambist näkku lihtsalt. Äge.
Loen hetkel sihukest asja nagu Simon Greeni Blue Moon Rising. Fäntäsi jah, aga ägeda mõõkleva printsessi, alguses argpüksist kangelase, naljaka lohe ja rääkiva ükssarvikuga, mis on nagu üsna äge. Ning Green kirjeldab ka kõike nii ägedalt, verd ja jama ja õudust ja muud. Et noh. Ega teda kuskil vist nagu paberkandjal saada pole, aga eks internet eksisteerib.
Tuduu.
Nädalavahetus on ka. See on nagu äge.
