Kohustuslik emomoment.

Elu on suht hea. Aga ma niisama vingun. Täna magasin bioloogias. Nukker värk. Kirjutamisest – Nano on tulemas, omg. Ma nii loodan, et ma hakkama saan. Tahan saada. Blaa.

Ja jälle, tulen blogima, aga pole millestki kirjutada.

Õnneks loen ma ühte lahedat raamatut, kus üks tüüp kirjutab sellest et mida hullu tema on teinud igasuguste asjade jaoks (http://www.jakonrath.com) ja nii. Et noh. Äge.

Üks hea asi veel – kool saab üheks nädalaks läbi. Ja siis ma olen toimekas, teen asju et novembris saaks rohkem kirjutamisele keskenduda. Jaa. Ning roleplay on ka fun. Blaa. Okei.

Tsau.

Omg Roy Khan is sexy.

Square dance. Hihi.

Gah. XD.

Ma olen lihtsalt terve nädalavahetuse kodus istunud ja mänginud rpgsid või Doctor Who’d vahtinud. Midaiganes. Kool ajab mind selliseks. Ma oleks peaaegu jälle kirjutanud ‘lihtsalt’ sinna, kuhu seda nagu vaja polnud. Ma ei tea. See on vist parasiitsõna ja nii. Dumbo.

Olen DUmbo jah. Eriti kuna ma peaks kas mata arvestuseks õppima või ühte inka asja tegema. Õnneks ei ole mingid muud veerandihinded väga ohus peale mata.

Ja ma vist lähen kohe pärast kooli Šotimaale ära. Tekkis selline tunne.

Omg, where are the tags? No vadeva.

Ma proovin mingi hetk raamatublokki ka kirjutada.  Ausalt. Luban. See kuu kindlasti. Enne Nanowrimot ja nii.

Blaadidadaaa

Whee. Jälle on nädalavahetus. Nädalavahetused on toredad selle pärast, et siis ei pea kooli minema. Mulle ei meeldi koolis, sest seal on liiga palju inimesi. Või noh – seal peab kogu aeg istuma ja korralik olema ja nii.

Aga ma vähemalt olen hakanud endale selgeks tegema, et mida ma tulevikus teen. Hetkel on umbmäärane plaan miskit sellist, et pärast kooli lõppu vaba aasta (lähme emaga reisima, ning mingi aeg lähen vabatahtlikuks ka), ja siis 2010 sügis Šotimaale ülikooli.

Ma just mõtlesin tegelt selle peale, et meil on jube tark ajalooõpetaja. Mis on nagu väga hea asi tegelikult, nevermind, et Lütseum muidu nõme kool on (ma pikemalt võin seletada verbaalses vormis, aga uskuge mind, plz).

Hetkel vaatan Doctor Who’d. 2005nda aasta versioon, Üheksandaga. Tore on. Õudne ka natuke. Aga blaa. Ma tahtsin lihtsalt teada anda, et ma olen elus ja nii.