Okei. Diibitsemishoiatus. Nagu seriously, people. Ahjaa. Peaks pärast seda minema ja blogrolli natuke inimesi lisama, et seal nagu poleks nii vähe inimesi. Noh, kui tel on blog ja ma suhtlen teiega ja te olete mu blogrollis, siis olete te nähtavasti toredad inimesed minu jaoks. Aga kui teid pole, siis teil pole vist blogi või ei viitsi ma seda lihtsalt sinna panna. Eks. Sorri. Kui ei meeldi, minge orkutisse ja lugege, mis Deira minu kohta kirjutas. See ütleb piisavalt.
Noh. Ma mingi istusin ja mõtlesin et peaks rolle kirjutama, aga ma tegelesin hoopiski “A Shout In The Desertiga” ja siis ma mingi kuulasin Sentenced’it natuke (Tiit saatis, ta on halb inimene 
) ja siis ma mõtlesin et kurat, mis mu loo teema on ja siis ma mõtlesin nende tegelaste peale ja siis see teema lõi mind pähe. “Põgenemine – igaüks erineva asja eest”. Ma kavatsen Shouti valmis saada see aasta. Nagu siiralt. Sest mina ja Deira leppisime kokku et mõlemad kirjutame ühe romaani mustandi valmis. Ja Shout kõlab kenasti praegu. Eks ta tuleb suht eksistentsialistlik ka, sest ta teine teema on “kõik on kaduv”, eks. Nii et jah – andke mulle laule ja siis tulevad teemad pähe.
ASITD on sihuke ulmeline asi. Vot.
Vittu türa küll. Ma nagu tahan diipida, aga siis tuleb sihuke teema välja.
Noh. Plaa.
Tagasi rolle kirjutama. Kui Erlessa oma valmis saan ja saadetud, siis saan minna teed tegema. Jee.
Kommid