hmm

Avastasin, et tegelikult nagu isegi on inimesi, kes mu blogi loevad. See on omamoodi pentsik ja meelitav. Samas, ega ma siia väga ulatuslikult ei kirjuta.

Sain raha. See oli tore. Sain Fyerellali jaoks ka ühe pikema kirjatüki valmis, aga noh, mul õnnestus kolmele inimesele vale link saata loomulikult. Õnneks tõstis üks neist kohe häält ja probleem sai lahendatud. Ma loodan, et seekord läheb tõesti paremini, kui aastal 2006. Sest noh…see oli ikka feil, mis siis toimus.

Muidu on nagu enam-vähem okei. Üksildane on olla, aga see on pigem minu oma võimetus-viitsimatus. Aga noh – nüüd on mul raha et endale kvartalikaart osta. Muhaha. See tähendab, et linnas hängimine muutub tõenäolisemaks. Uu. Ma saan ju siis erinevaid kohti katsetada, ehk, mis on kõige toredam, ja kus on kõige kenam wifi, parem istuda, jne. Ja siis ma võin tunda ennast nagu enam-vähem suur inimene.

Kristel (see meie oma, see meie korteris) tuleb pühapäeval tagasi. Veider veidi, sest me oleme juba pool kuud niiviisi Kristelita elanud, nii kolmeneljandikuliselt, st – mina ja Mialee ja Triinu/Deira (ei, isegi mina ei saa vahetevahel aru, et kumb ta on).

Hmm.

Kokkuvõttes: kui üleüldist taset vaadata, siis on parem kui varem. Nii et jeah.

Ärge uskuge tage. Nad on kurjad.

Ich bin so leer – lass mich los

Ma olen tegelikult nii õnnelik fakti üle, et ma ei pea aasta aega kooli minema. Järgmine sügis peab, aga ainult selleks, et pabereid kätte saada. Ja okei, midagi õppida ka, aga jah.

Isa peaks homme siia tulema. See oleks tore. Mul on ikkagi kommunaale jms asju maksta vaja, ja noh. Ja ehk siis olge ettevaatlikud, et te oma pangakaarte kuhugi ei unusta. See ei lõppe hästi. Eriti Annelinnas. Goblin ja Dani tegid küll nalja, et siin pussitatakse inimesi, aga mida iganes eksju.

Tegelikult on tore, et Mialee meie juures elab. Ta ütleb mulle alati, kui ma liiga tropp olen, eriti teemadel nõude pesematajätmine, jms.

Keegi võiks külla tulla, sest mul on absoluutne probleem teemal inimestega suhtlemine. Ja uute inimestega tutvumine. See ei peaks nagu raketiteadus olema, aga mine sa tea, eksole.

Tartus pole küll tramme, aga vähemalt saan ma oma kodupeatusest politseisse sõita. Mida ma homme teengi. Homme lähen Tallinnasse ka. Isaga. Kui ta tuleb. Peaks inimestele helistama. Ma arvan, et ma teen seda homme. Täna on ehk veidi liiga hilja. (Ma tean, et kell on umbes 5 või midagi. =))

Aga olgu teil tore ja nii.

Haa.

Mul on Meri “Hõbevalge” nüüd. Ma arvan et ma hakkan seda EPLi Eesti sarja tellima hoopiski. Raamatud ju. Ja noh – 75 eeki hellou, eksole. Ja ma ei pea selleks isegi otseselt ajalehe tellimust omama.

Nii. Nädalavahetus. Kaks päeva pole kooli. Ma leian et see on ilgelt tore asi. Thanariat nokitsen natuke, aga pigem üritaks enne novembrit ja Nanowrimot hoopiski oma raamatuideedega tegeleda ning võimalikult palju raamatuid lugeda. Varsti avan raamatublogi ka, siis ma ei risusta seda blogi siin oma raamatukriitikaga (mis võib kindlasti mingid inimesed tigedaks ajada, vabandust eks).

Aga olge mõnnad muidu.

*läheb raamatut nuusutama*

NP: Seal – Kiss From A Rose

PS: hämmastav, aga ma ei vihkagi kooli. Ja see ei ole ainult sellest, et ma roosas nunnupilvekeses olen. Maybe I’ve grown up.

PPS: vanaema toetab minu poliitikaõppimisideed, kuigi minu uus teooria sellest et bakat teha niisama aga mitte karjääri pärast, oli talle vist veidi veider. Ahjaa, ma absoluutselt keeldun karjääri omamast. In your face, society.

PPPS: tänane ühiskonnaõpetuse tund tegi mulle selgeks, et ma kohutavalt kardan kollektivistlikke ühiskondi. Ning Erlessa, mul on nüüd ka hea põhjendus väitele et miks Jaapanisse minevaid võõramaalasi omaks ei võeta. Individualism vs. kollektivism, ning ühes otsas on Eesti ja teises otsas on Jaapan. Ning noh, me pole pilusilmsed ja kollase nahaga kah, vabanda minu rassismi, eksole.

PPPPS: no tyra küll et mitu postskriptumit olla saab.

path to power. and negation. discontinuity.

Okei. Diibitsemishoiatus. Nagu seriously, people. Ahjaa. Peaks pärast seda minema ja blogrolli natuke inimesi lisama, et seal nagu poleks nii vähe inimesi. Noh, kui tel on blog ja ma suhtlen teiega ja te olete mu blogrollis, siis olete te nähtavasti toredad inimesed minu jaoks. Aga kui teid pole, siis teil pole vist blogi või ei viitsi ma seda lihtsalt sinna panna. Eks. Sorri. Kui ei meeldi, minge orkutisse ja lugege, mis Deira minu kohta kirjutas. See ütleb piisavalt.

Noh. Ma mingi istusin ja mõtlesin et peaks rolle kirjutama, aga ma tegelesin hoopiski “A Shout In The Desertiga” ja siis ma mingi kuulasin Sentenced’it natuke (Tiit saatis, ta on halb inimene ) ja siis ma mõtlesin et kurat, mis mu loo teema on ja siis ma mõtlesin nende tegelaste peale ja siis see teema lõi mind pähe. “Põgenemine – igaüks erineva asja eest”. Ma kavatsen Shouti valmis saada see aasta. Nagu siiralt. Sest mina ja Deira leppisime kokku et mõlemad kirjutame ühe romaani mustandi valmis. Ja Shout kõlab kenasti praegu. Eks ta tuleb suht eksistentsialistlik ka, sest ta teine teema on “kõik on kaduv”, eks. Nii et jah – andke mulle laule ja siis tulevad teemad pähe.

ASITD on sihuke ulmeline asi. Vot.

Vittu türa küll. Ma nagu tahan diipida, aga siis tuleb sihuke teema välja.

Noh. Plaa.

Tagasi rolle kirjutama. Kui Erlessa oma valmis saan ja saadetud, siis saan minna teed tegema. Jee.

Follow me into the core of the fountain of light

Ja need sõnad on ikka ühest mu lemmiklaulust (Center of the Universe, btw). W00t.

Ankkarockil käisime Erlessaga. Ma võiks nagu hästi palju möliseda, aga Erlessa tegi seda juba suht hästi. Ta kirjutas ka ära et mida me vaatamas käisime.

Holy shit it was all so good.

Kamelot oleks võinud pikem olla, ja Tavastial oli parem (sest seal sai Roy’d näppida ja midaiganes, aga ma saan aru küll et festaril pole see võimalik, sest siis ta umbes söödaks fännide poolt ära ja see oleks ju kurb), aga ikkagi…Kamelot. Jaa. Nii hea. Ja ma mingi obsessiivselt kuulan nüüd Kameloti ja nagu palju. Sonata Arctica oli ka hea, arvestades et ma ei nõustunud neid istudes kuulama, nvm et mu jalad olid totally surnud selleks ajaks. Aga siis oli Volbeat, millest oli suht pohh, kuigi see oli ka hea (mingi Taani heviasi)

Disco Ensemble’it hakkasin ka kuulama. Sihuke Soome punk/rokk/hevi, ma ei tea misasi. Aga lahe igastahes.

Järgmine aasta Wackenile. (Kiiks oli küll selles et mitu bändi, näiteks just Kamelot ja Sonata ja mingid veel tulidki Wackenilt Ankkarockile otse. Kontrast pidi vist päris massiivne olema, considering et Ankkal käis kokku 30 tuhat inimest ja siis Wacken, eksju, mis on kindlasti hiiglasuur). Aga see oli lahe.
Ohshityeah.