Ja need sõnad on ikka ühest mu lemmiklaulust (Center of the Universe, btw). W00t.
Ankkarockil käisime Erlessaga. Ma võiks nagu hästi palju möliseda, aga Erlessa tegi seda juba suht hästi. Ta kirjutas ka ära et mida me vaatamas käisime.
Holy shit it was all so good.
Kamelot oleks võinud pikem olla, ja Tavastial oli parem (sest seal sai Roy’d näppida ja midaiganes, aga ma saan aru küll et festaril pole see võimalik, sest siis ta umbes söödaks fännide poolt ära ja see oleks ju kurb), aga ikkagi…Kamelot. Jaa. Nii hea. Ja ma mingi obsessiivselt kuulan nüüd Kameloti ja nagu palju. Sonata Arctica oli ka hea, arvestades et ma ei nõustunud neid istudes kuulama, nvm et mu jalad olid totally surnud selleks ajaks. Aga siis oli Volbeat, millest oli suht pohh, kuigi see oli ka hea (mingi Taani heviasi)
Disco Ensemble’it hakkasin ka kuulama. Sihuke Soome punk/rokk/hevi, ma ei tea misasi. Aga lahe igastahes.
Järgmine aasta Wackenile. (Kiiks oli küll selles et mitu bändi, näiteks just Kamelot ja Sonata ja mingid veel tulidki Wackenilt Ankkarockile otse. Kontrast pidi vist päris massiivne olema, considering et Ankkal käis kokku 30 tuhat inimest ja siis Wacken, eksju, mis on kindlasti hiiglasuur). Aga see oli lahe.
Ohshityeah.
Kommid